Üle pikka aja (2 aasta pärast) otsustasin koera platsile minna koos Bronaga. Juba ammu tahtsin temaga "rõngast"! õppima alustada. Platsil aga selline võimalus ka on. Kui otsetatud, siis tehtud.
5 sekundika Brona oli harjutanud platsiga, ning tegi "rõngast"!!! raskematest nurgadest ka loomulikult!! Ta tegi rõngast loomulikkult, ei oodanud selle eest preemiat, sest "rõngas oli tal preemiaks!!
Kõrvalplatsile tuli üks koer ja ta kohe märkis meid! Kõva haukumisega ta jooksis aia mööda, Brona haukas ka, kuid püsis paigal. Siis ma otsustasin lihtsalt temaga mängida (kontrollisin kas ta suudab minu peale kontsentreerida). Tuli kohe mängima ja enam ei pööranud tähelapanu võõra koerale.
Võõras koer oli nii vapustanud meie mänguga, et läks pöördesse nii, et ei kuulnud rohkem peremehe sõnu. Lõpuks ometi ma otsustasin Brona platsist välja minna (sest meie värava juures olek ei aidanud peremehele koera rahustada).
Kui tulin tagasi platsile, koeraomanik ütles meile "aitäh" ja küsis mõne soovitusi:
- ütlesin talle, et ei tasu koera järgi joosta, vaid ümberpidi (koeraomanik jookseb koera eest). Muidugi peaks koeraomaniku taskus olema koeraväärt maistused.
Siis otsustasin saavutada Bronaga ka seda, et ta tooks mulle pall tagasi. Selleks ma viskasin talle palli, ning ootasin niikaua, kui ta toob mulle seda võimalult lähedalt. Ja ta tõi!!! Siiamaani ei usu sellisse!!!=)
Ühesõnaga, tund aega lendas märkamatult!!! Brona tahtis mängida veel ja veel, kui koeraomaniku reegel on see - lõpetada siis, kui koer tahab veel ja veel ;–)
Комментариев нет:
Отправить комментарий