Täna kõnnisin rahulikult Bertaga koju poole, kui äkki kuulsin riidlemist. Peatusin ja hakkasin vaatlema ning kuulama. Riidlesid omavahel neiu (gordon settoriga (eestlanna)) eidega (vene rahvuselt).
Nende dialoog:
Eit: Иди от сюда со своей собакой! - Mine ära siit oma koeraga!
Neiu: Kuidas, ma halvasti räägin vene keelt.
Eit: Пошла вон от сюда со своеи собакой! Всё тут обосрали уже!
Neiu: (ta sai nüüd selgeks mida eit ütleb talle ja püüas vene keeles talle selgitada järgmist) Minu koer ei tee siin midagi , ei pissi ega kakkab, lihtsalt nuusutab muru, igaks juhuks mul on kott (ta näitab kotti eidale) ja ma koristan oma koera järgi, ärge muretsege!
Eit: У тебя нет права здесь гулять, вы можете гулять только на площадке для собак, так что вали от сюда! - Sul ei ole õigust siin oma koeraga jalutama, sa võid jalutama ainult koeraplatsil, mine ära siit!
Neiu: (jälle vene keeles) Ma võin oma koeraga jalutama ükskõik kus, ainult pean koristama tema järgi.
Eit: По закону ты не можешь здесь гулять, пошла вон от сюда! - Seaduste järgi sul ei ole õigust siin jalutama, kao ära!
Neiu: Kas helistame uposse?
Ma ei saanud lihtsalt mööda minna ning sekkusin vestlusse. See oli 15 minutine vestlus, kus kõigepealt vestlesin juba mina selle eakaga. mina ehitasin juttu mitte omavahelistel solvamistel, vaid küsisin, eida käest: "Mida tegid koerad teile?". Ta ütles, et nad sittuvad tema akna all kogu aeg aga tal akna all kasvavad lilled ja ta ei msaa vaadata selle peale. Mina ütlesin, et ok, aga see koer, ei teinud mitte midagi, miks te nii kurjaks olete läinud? Ta jälle hakkas seadusest rääkima. Mina ütlesin, et seadus lubab jalutama, kuid korjama koerte järgi. Siis ta ütles, et see maa on eramaa ja siin käima pole lubatud. Mina küsisin kus on märk, et see on eramaa ja sissetulek on keelatud. Märgi polnudki. Mina soovitasin siis talle aet panna ja rohkem sellest mitte muretseda. Ta ei saanud küsimusele äravastata ning hakkas jõhkrutsema. Mina tulin tema akna alla ning vaatasin ümber, koera kakkasid ei olnudki märganud, küsisin, te ütlesite, et koerad kakkavad siin koguaeg, aga sellest ei ole isegi märki, kuidas te võite seda seletada? Ma korjan ise. See kõlas naljakas =) Edasi ta lubas , et kui ta näeb veel meid akna juures, siis kindlasti laseb meid keedetud veega!
Asi ehk intsedennt on tavalise 5 korruselises maja juures.
Koer ja peremees jalutasid rahulikult, ei teinud kellelegi halba ning järskult ebaadekvaatne eakas naljakaga pretensioonidega, tuju on rikutud terveks päevaks plus said kuulatud isiklikke solvamist.
Kas Teie olete sattunud sarnaste olukordadesse? Kas olete leidnud lahendust kuidas sellega vastu võitlema? Kui Teil on ka kogemusi sellestega inimestega, jutustage ka meile!!! Jagage oma kogemustega meiega! Mida te üldse mõtlete selle olukordade üle? Äkki me saame korraldada mingit ühingu vastiku eakete vastu =) naljakas küll, aga ma üritan sellele !
P.S: Mina olen märganud mitu korda, et kui läheb tema akna mööda mees, kellel on amstaf või sellel ooperal koer ja mees ise ei tuleta meelde intelligentset inimest, kellel on koer ilma rihmata ning peremees ei korja koera järgi, eit ei ütle talle midagi. Ta lihtsalt ei julge, aga intelligentse inimese peale võib oma viha välja laskma........
Minu meelest ei ole ainult eakad need, kes koeri ei salli, lihtsalt nemad julgevad rohkem näost-näkku õiendada. Nooremad valavad oma viha välja internetifoorumites kommenteerides.
ОтветитьУдалитьMinu kõige halvem kogumus oli 30-40 aastase mehega, kes praktiliselt keelas mul meie oma maja (7 korruseline korterelamu) taga murul koera pissitamise-kakatamise, kuna ta oli ükskord millegi sisse astunud. Kui teatasin, et koristan alati oma koera järelt ära, lubas ta ekspertiisi korraldada:). Natuke ikka üritasin teda maha rahustada, kuid lõpuks ei osanud ta enam muud vastata, kui et "asi on põhimõttes, st et teiste inimeste akende all ei käida oma koeraga ja punkt". Kõige vastikum oli minu jaoks see, et mees oli täis vihkamist ja ta süles väike laps... pole vist raske arvata, kust ja kuidas koeravihkamine edasi läheb.... Lahendus tuli paari aasta pärast, kui nende enda korterisse koer ilmus (mitte küll püsielanikuna, aga jalutamas käib koeraga vahel ka too mees:)). Kokkuvõttes: vaielda võib selliste inimestega lõpmatuseni, aga enne nad ei hakkagi aru saama, et koer pole mingi must ja räpane elukas, kui neil endal pole koeraga lähedalt kokkupuutumist olnud.
Väga kahju, et sellestes olukordades osalevad ka lapsed, kes kuulavad solvamist ja kes võtavad vanemate käitumist eeskujuks. Minuga oli juhtunud naljakas lugu. Meie mööda käis 7-8 aastane tädruk, nägi, et Berta pissis, ütles mulle põlglikult: "Koera järgi on vaja ärakoristada!" =) See laps oli just sellest tüüpi perest, kelle vanemad rangelt jälgivad koera ning tema omaniku käitumise eest =)) Kokkuvõtteks tahaks soovitada inimestele, kes on vaenulikult meelestatud koera suhtes, olla rohkem südamlikumaks =)
ОтветитьУдалить